Järjekordne tulnukate invasiooni filmike, mis mõjub nagu täispika filmi kestusega promoklipp videomängule. Pingeliseks putitatud madinat on küll palju aga seda tüüpi filmidele tüüpiliselt ei suudeta sinna ohtude keskele saata ühtegi karakterit, keda võiks piisavalt tõsiselt võtta, et talle kaasaelada. Film pühendab küll esimesed 30 minutit tegelskujude tausta loomisele aga ühtegi tõeliselt huvitavat karakterit selle tulemusel ei sünni. Pigem on kogu ettevõtmise eesmärgiks lihtsalt vaatajalt emotsiooni norida-manipuleerida. Kui filmi alguses on veel tunne, et võib tulla korralik adrenaliini pomm, siis see kaob suht kiirelt. Tegu on PG-13 vanusepiiranguga, mis tähendab puhast steriilset vägivalda, millega saab raha kätte ka lapseohtu noorukite taskutest. Hoolimata sellest, et käib totaalne lahing, kus on kasutusel inimrassi võimsamad tapavahendid ja tulnukate veelgi võimsam varustus, näeb verd minimaalselt ja midagi tõeliselt koledat kah kellegiga ei juhu. Toimuva pingelisust üritatakse saavutada ohtarlt kaamerat väristades ja kiire montaaziga pilti vilgutades. Tulnukatest ei saa konkreetset pilti terve filmi jooksul. Nad jäävad võbeleva korraks vilksatava silueti tasemele või siis pakutakse detaile nii lähedalt, et vaataja ei saa õiget pilti sellest, mida ta seal täpselt näeb. Eks eriefektidele kulub ju tunduvalt vähem raha, kui ei pea vaatajale veenvalt näitama millega tegu. Lahingu stseenid muutuvad kiirelt suht igavaks, sest need koosnevad valdavas osas sellest, et me näeme ainult inimsõdureid jooksmas, rabelemas ja kuhugi suvalises suunas tulistamas. Kogu teose ainsaks positiivseks elemendiks oli Michelle Rodriguez. Mitte, et ta midagi sellist oleks pakkunud, mida varem näinud pole. Lihtsalt see kuidas ta jookseb, tulistab, coolilt kirudes pahade ässi kickib ja sellejuures neetult kuum väljanäeb on tunduvalt ajaviitelisem vaatepilt, kui ükskõik mis muu selles filmis. Igaljuhul toimivamad hetked, kui Aaron Eckharti pikad paatosesse uppuvad innustuskõned.
http://www.afreething.com/videodroom
RGBOJMAR
