Rango (2011) *****

Arvestades talendi kogust animatsioonfilmi "Rango" taga võis juba ette arvata, et tuleb midagi head. Meeldivaks üllatuseks on aga see, et headuse tase ületab kaugelt keskmise ajaviite piiri ning trügib ülbelt lausa meistriteose territooriumile. Legendaarne eriefekti firma ILM ehk Industrial Light & Magic ei jahi oma esimese animatsioonprojektiga kerget raha laste ajutu lõbustamisega, vaid on valinud üsna ambitsioonika lähenemise. Film on hoogne ja tulvil füüsilist koomikat, mis lapspubliku kindlasti rahulolevana hoiab aga olgem ausad, tegu on ikka valdavalt täiskasvanud publikule suunatud teosega mille sisulised peensused lastest ilmselt nii kaugelt mööda lendavad, et vilet kah pole kuulda. Nii kvaliteetset stoorit ja karakteritööd ei näe animatsioonfilmi vallas tavaliselt muijal, kui ainult Pixari toodetes. Lisaks eeldab film isegi täiskasvanud publikult enam kui keskpärast filmiajaloo teadlikust, et kõikidest viidetest ja nüanssidest, mis sinna kokkukuhjatud, täielikku naudingut saada. Eelkõige on "Rango" muidugi vaimukast huumorist tulvil auavaldus kõigele, mis puutub westernitesse. Alustades sellest, et loo kõige õelam lindprii Rattlesnake Jake näeb välja nagu Lee Van Cleef ("The Good, the Bad and the Ugly") ja lõpetades klassikalise "High Noon" (1952) stiilis vastasseisuga. Asi ei püsi aga sugugi ainult westerni raamides. Ned Beatty poolt sissemängitud linnapea tegelskuju on laenatud thrilleri klassikast "Chinatown" (1974). Loomulikult ei saa ILM`i toodetud teos mööda Star Wars`i Death Star`i ründamise lahingule viitamata. Kosmoselaevu asendavad seekord nahkhiired. Loo nimikangelase häält võrratult sissemängiva Johnny Depp`i osaluse tõttu on aga ilmselt kohustuslik viidata teosele nimega "Fear and Loathing in Las Vegas" (1998). Lapspubliku arvelt teenimiseks on filmist kinodes nii Eesti kui Vene keelde dubleeritud versioonid. Ma siiralt kahtlen, et selle teose verbaalse poole emakeeles kuulmine seda laste jaoks rohkem avanevaks muudaks. Küll on selles films aga palju sellist, mis dubleerimise käigus ülima tõenäosusega kaduma läheb. Ma pole küll dubleeritud versioone näinud aga ei kujuta hästi ette, kuidas anda edasi seda, et  Ned Beatty sisseräägitud linnapea kasutab korduvalt sõna Deliverance või müstiline Spirit of the West kõlab tänu Timothy Olyphanti suurepärasele imiteerimisele nagu Clint Eastwood. http://www.afreething.com/videodroom

RGBOJMAR