Red Riding Hood (2011) ** 2/5

Catherine Hardwicke`i senise karjääri parimaks teoseks on jõuline kasvuvalu draama "Thirteen" (2003), kuid üha enam tundub, et selle headuse taga on pigem loo kirjutaja ja ühe peaosa kehastaja Nikki Reed. Hardwicke`i edasist karjääri võib küll kaubanduslikus mõttes edukaks pidada aga filmid avalöögiga samale tasemele kuidagi ei küündi. Catherine Hardwicke`i uusim lavastus "Red Riding Hood" (2011) läheb mitmes mõttes samasse auku kui Twilight`i saaga, mille avaosa oli samuti tema vändatud.
Punamütsikese muinasjutt, gooti horrorilik inimhundilugu ja seebiooperilik armukolmnurk. Kahjuks ei saa aga Catherine Hardwicke neid elemente kuidagi toimima. Käib täpselt samasugune gooti horrori stiili lörtsimine nagu Twilight`i teostes. Loomulikult on tegu PG-13 filmiga ning nendest reeglitest kinnipidamine ja mannetu CGI hunt tagavad edukalt selle, et loo õudusfilmi poolus ei ole isegi kergelt hirmus. Ei mingit irooniat, keelpõses hoiakut ega musta huumorit. Tegijad võtavad asja piinarikka tõsimeelsusega. Enam kui korra paneb asi mõtlema kurbusega sellele, kui lahe tulemus võiks olla, kui sama ideega teeks filmi näiteks Tim Burton. Romantikapoolus ei paku kah midagi paremat. Amanda Seyfried loo peategelase Valeriena on nunnu nagu alati. Ma väidaks, et ta on ainus näitleja selles teoses, kes oma karakterile hinge tõeliselt sisse saab aga see võib ka illusioon olla. Ma olen varemagi märganud, et sellel tüdrukul on nii müstiline näoilme ja silmavaade, et isegi kui ta töötab totaalsetele ajukääbikutele mõeldud materialiga (nagu ka antud juhul) jääb ikkagi tunne nagu sa näeks midagi hästi sügavmõttelist ja puudutavat. Samal tasemel ei ole aga sugugi tema meespartnerid. Valerie süda kuulub puuraidur Peterile (Shiloh Fernandez) aga ema tahab tema abiellumist jõukast perest pärit Henryga (Max Irons). Kummagi tegelase puhul ei saa aga sarmi olemasolust rääkida. Käib samasugune tühi ilueedilik poseerimine kui Twilight`i filmides. Kogu see armukolnurk on sama mõtetu, emotsioonitu ja vägisi väljapunnitaud kui Bella, Edwardi ja Jacobi vaheline susimine. Mädand kirsiks hapuksläinud koogil seksstseen, mis on nii tuim, et õelamate naljahammaste väitel oleks türukul dildoga lõbusm kui sellise armukesega.

"Red Riding Hood" (2011) ei ole esimene ja ilmselt ka mitte viimane katse Punamütsikese lugu horrori elementidega segada. Käesoleva filmi asemel otsige parem välja Matthew Brighti lavastatud ja Oliver Stone`i toodetud verine, kõhe ning mustast huumorist punnis "Freeway" (1996), kus Reese Witherspoon kehastab karmis keskkonnas kasvanud vägivaldset noort neidu, kelle kohtumine pedofiilist sarimõrvariga (Kiefer Sutherland) ei lähe sugugi nii ladusalt nagu kiskja seda plaanis. http://bux4ad.com/_92c3157c.htm


150 EURONE TERVITUSBOONUS